Usted buscó: elektrolytrubbningar (Sueco - Estonio)

elektrolytrubbningar
elektrolüütide tasakaalu häired

elektrolytrubbningar:
elektrolüütiline tasakaalu häire:

diabetes mellitus eller elektrolytrubbningar.
suhkurtõbi või elektrolüütide tasakaalu häired.

- elektrolytrubbningar, särskilt obehandlad hypokalemi
- kongenitaalne või diagnoositud omandatud qt pikenemine

134 neutropeni, nedsatt njurfunktion och elektrolytrubbningar.
134 fataalsed kõrvaltoimed on mukosiit, diarröa, neutropeenia, neerukahjustus ja elektrolüütide tasakaalu häire.

anorexi, aptitförlust, elektrolytrubbningar, hyperkolesterolemi, hyperglykemi, hypovolemi
anoreksia, söögiisu vähenemine, elektrolüütide tasakaalu häire, hüperkolesteroleemia, hüperglükeemia, hüpovoleemia

3 andra elektrolytrubbningar, däribland hypokalemi, har också observerats.
3 muud ettevaatusabinõud

aptitförlust, ökade nivåer av urinsyra eller gikt, ökade blodsockernivåer, elektrolytrubbningar
isu kadumine, suurenenud kusihappesisaldus või podagra teke, veresuhkru tõusnud tase, vere elektrolüütide taseme muutus;

de kan orsaka elektrolytrubbningar hos fostret och möjligen andra reaktioner som uppträtt hos vuxna.
nad võivad põhjustada loote elektrolüütide tasakaalu häireid ja võib- olla muid reaktsioone, mida on täheldatud täiskasvanutel.

chmp tog även med nya varningar för: graviditet, operation, elektrolytrubbningar, och hosta.
komitee lisas ka uued hoiatused raseduse, operatsioonide, elektrolüüdihäirete ja köha kohta.

dosberoende biverkningar av hydroklortiazid (särskilt elektrolytrubbningar) kan öka då dosen hydroklortiazid höjs.
hüdroklorotiasiidi annusest sõltuvad kõrvaltoimed (eeskätt elektrolüütide tasakaaluhäired) võivad süveneda hüdroklorotiasiidi annuse tiitrimisel.

elektrolytrubbningar elektrolytrubbningar är vanliga hos patienter med nedsatt njurfunktion, med eller utan diabetes, och bör åtgärdas.
seetõttu tuleb hoolikalt jälgida kaaliumikontsentratsiooni seeerumis ja kreatiniini kliirensit.

elektrolytrubbningar: i likhet med patienter som får diuretikabehandling, bör periodisk bestämning av serumelektrolyter göras vid lämpliga intervaller.
elektrolüütide tasakaalu häired: nagu kõigil diureetikumravi saavatel patsientidel, tuleb sobivate intervallidega perioodiliselt määrata seerumi elektrolüütide taset.

de vanligast rapporterade potentiellt livshotande eller dödliga biverkningarna omfattar mukosit, diarré, neutropeni, nedsatt njurfunktion och elektrolytrubbningar.
kõige sagedamini esinevad potentsiaalsed eluohtlikud või fataalsed kõrvaltoimed on mukosiit, diarröa, neutropeenia, neerukahjustus ja elektrolüütide tasakaalu häire.

amfotericin b (parenteral), kortikosteroider, acth eller laxativ hydroklortiazid kan intensifiera elektrolytrubbningar, särskilt hypokalemi.
amfoteritsiin b (parenteraalne), kortikosteroidid, akth stimuleerivad lahtistid hüdroklorotiasiid võib intensiivistada elektrolüütide tasakaaluhäireid, eriti hüpokaleemiat.

elektrolytrubbningar, som hypokalemi, hypomagnesemi och hypokalcemi ska korrigeras innan behandling med voriconazol påbörjas (se avsnitt 4. 2 och 4. 4).
elektrolüütide tasakaalu häired (hüpokaleemia, hüpomagneseemia ja hüpokaltseemia) tuleb korrigeerida enne vorikonasoolravi alustamist (vt lõigud 4. 2 ja 4. 4).

endokrina systemt binjureinsufficiens, minskade nivåer av gonadotropin i rare: blodet metabolism och nutrition elektrolytrubbningar, anorexi vanliga: hyperglykaemi mindre vanliga:
sage (≥ 1/ 100, < 1/ 10); aeg- ajalt (≥ 1/ 1000, < 1/ 100); harv (≥ 1/ 10000, < 1/ 1000) vere ja lümfisüsteemi häired

elektrolytrubbningar såsom hypokalemi, hypomagnesemi och hypokalcemi ska följas och korrigeras, om nödvändigt, innan man påbörjar samt under behandling med voriconazol (se avsnitt 4. 4).
enne ravi alustamist ja vorikonasoolravi ajal tuleb jälgida ja vajadusel korrigeerida elektrolüütide häired nagu hüpokaleemia, hüpomagneseemia ja hüpokaltseemia (vt lõik 4. 4).

67 laboratorievärden pegasysbehandling associerades med onormala laboratorievärden; alat ökning, bilirubinökning, elektrolytrubbningar (hypokalemi, hypokalcemi, hypofosfatemi), hyperglykemi, hypoglykemi och förhöjda triglycerider (se avsnitt 4. 4).
alat aktiivsuse suurenemine, bilirubiinisisalduse suurenemine, elektrolüütide sisalduse häired (hüpokaleemia, hüpokaltseemia, hüpofosfateemia), hüperglükeemia, hüpoglükeemia ja triglütseriidide taseme tõus (vt lõik 4. 4).