Usted buscó: ba (Wólof - Estonio)

ba faf tëj yaxya kaso.
sai ta peale k

ba ngeen may seytaane bunt.
ja ärge andke maad kuradile!

bi yelloo ndam ba fàww. amiin.
kellele olgu austus ajastute ajastuteni! aamen.

noonu mu dàq leen ca àttekaay ba.
ja ta ajas nad ära kohtujärje eest.

ba noppi toog fa, di ko wottu.
ning istusid maha ja valvasid teda seal.

noonu mbég mu réy tàbbi ca dëkk ba.
ja suur rõõm oli selles linnas.

noonu waa dëkk ba jóg, jëm ca yeesu.
nad väljusid linnast ja tulid tema juure.

Ñépp a bàkkaar, ba joteetuñu ndamu yàlla.
sest kõik on pattu teinud ja on jumala aust ilma

ba mujj naaféq taxaw, seede ci moom naan:
seal t

kon nag yàlla dina bërgël seen kër, ba mu gent.
vaata, teie koda jäetakse teil maha!

ku nekk ca tool ba, bul ñibbi ngir fab sa mbubb.
ja kes on väljal, ärgu mingu tagasi võtma oma kuube!

loolu moo tax ñu wooye tool booba ba tey toolu deret.
selle t

«yeewuleen nag, ndaxte xamuleen bés ba mbaa waxtu wa.
seepärast valvake, sest te ei tea päeva ega tundi!

bi ñu agsee, ñu fekk ñu béraŋ doj, wa uboon bàmmeel ba.
ja nad leidsid kivi haualt ära veeretatud.

li tàmbalee digg-bëccëg, ba ci tisbaar, réew mépp lëndëm.
ja kuuendal tunnil tekkis pimedus üle kogu maa ja kestis üheksanda tunnini.

noonu saraxalekat bu mag ba ne ko: «ndax loolu dëgg la?»
siis ütles ülempreester: „kas see on nõnda?”

nekkatu fi; dekki na. fàttalikuleen la mu leen waxoon, ba mu nekkee galile.
tema ei ole siin, vaid on üles t

waaye ñuy yuuxu naan: «daaj ko ci bant! daaj ko ci bant, ba mu dee!»
aga nemad karjusid: „löö risti, löö ta risti!”

Ñi ngeen di baal seeni bàkkaar, baal nañu leen ba noppi; ñi ngeen baalul, baaluñu leen.»
kelledele te iganes patud andeks annate, neile on need andeks antud; kelledele te iganes patud kinnitate, neile i need kinnitatud!”