검색어: hypokalemia (영어 - 에스토니아어)

hypokalemia
hüpokaleemia

dehydration, hypokalemia
dehüdratsioon, hüpokaleemia

anorexia, decreased appetite, hypokalemia
anoreksia, vähenenud söögiisu, hüpokaleemia

hyperkalemia hypokalemia hypernatremia appetite decreased
hüperkaleemia, hüpokaleemia, hüpernatreemia, isutus

hypokalemia, alkaline phosphatase increased, weight increased
hüpokaleemia, alkaalse fosfataasi suurenemine, kehakaalu tõus

corticosteroids, acth intensified electrolyte depletion, particularly hypokalemia.
kortikosteroidid, akth suureneb elektrolüütide eritumine, süveneb hüpokaleemia.

hypokalemia or hypomagnesemia should be corrected prior to treatment.
enne ravi alustamist tuleb hüpokaleemia või hüpomagneseemia korrigeerida.

hypokalemia or hypomagnesemia should be corrected prior to dasatinib administration.
hüpokaleemia või hüpomagneseemia tuleb enne dasatiniibi manustamist korrigeerida.

sodium and water retention and oedema tendency, hypertension, hypokalemia.
naatriumi ja vee peetus ning ödeemisoodumus, hüpertensioon, hüpokaleemia.

anorexia hyperglycaemia, weight decreased hypokalemia, alkaline phosphatase increased, weight increased
anoreksia hüperglükeemia, kehakaalu langus hüpokaleemia, alkaalse fosfataasi suurenemine, kehakaalu tõus

hypokalemia and hypomagnesemia should be corrected prior to 5-ht3-antagonist administration.
hüpokaleemia ja hüpomagneseemia tuleb enne 5-ht3-antagonisti manustamist korrigeerida.

if concomitant use is indicated because of documented hypokalemia they should be used with caution and with frequent monitoring of serum potassium.
kui nende samaaegne kasutamine on näidustatud dokumenteeritud hüpokaleemia põhjal, tuleb neid kasutada ettevaatlikult, sageli kaaliumi taset seerumis mõõtes.

hypokalemia is associated with ckd, however telmisartan does not affect potassium excretion, as shown in the clinical field trial in cats.
kroonilise neeruhaigusega kaasneb hüpokaleemia, kuid telmisartaan kaaliumi eritumist ei mõjuta, nagu näitas kliiniline väliuuring kassidega.

potassium-depleting diuretics (thiazide diuretics and loop diuretics): hypokalemia can increase the risk of arrhythmia.
kaaliumi väljutavad diureetikumid (tiasiiddiureetikumid ja lingudiureetikumid): hüpokaleemia võib suurendada arütmia tekkeriski.

hypokalemia and hypomagnesemia should be corrected prior to initiation of therapy, and serum potassium and serum magnesium levels should be monitored during treatment if clinically indicated.
enne ravi alustamist tuleb korrigeerida hüpokaleemia ja hüpomagneseemia ning kliinilise näidustuse korral peab ravi ajal jälgima seerumi kaaliumi- ja magneesiumisisaldust.

since antiarrhythmic medicinal products may be ineffective or may be arrhythmogenic in patients with hypokalemia, any potassium or magnesium deficiency should be corrected before initiation and during dronedarone therapy.
mistahes kaaliumi- või magneesiumipuudus tuleb korrigeerida enne ravi alustamist dronedarooniga ja ravi ajal, sest hüpokaleemiaga patsientidel võivad antiarütmilised ravimid olla ebaefektiivsed või arütmogeensed.

dose dependent adverse events including dizziness, hypotension and serum creatinine elevations were more frequent with diuretic coadministration compared with edarbi alone, while hypokalemia was less frequent compared with diuretic alone.
annusest sõltuvad kõrvaltoimed, sh pearinglus, hüpotensioon ning seerumi kreatiniini taseme tõusud olid diureetikumidega koosmanustamisel edarbi monoraviga võrreldes sagedasemad, samas esines hüpokaleemiat diureetikumi monoraviga võrreldes harvem.

patients who are receiving, or who have received, medicinal products known to cause hypokalemia or hypomagnesaemia, such as diuretics or amphotericin b, may be at higher risk for torsade de pointes.
patsientidel, kes saavad või on saanud teadaolevalt hüpokaleemiat või hüpomagneseemiat põhjustavaid ravimeid nagu diureetikumid või amfoteritsiin b, võib olla suurem risk torsade de pointes’i tekkeks.

hydrochlorothiazide the most common signs and symptoms observed are those caused by electrolyte depletion (hypokalemia, hypochloremia, hyponatremia) and dehydration resulting from excessive diuresis.
sagedamini esinevad sümptomid on põhjustatud elektrolüütide väljaviimisest (hüpokaleemia, hüpokloreemia, hüponatreemia) ja liigsest diureesist tingitud organismi dehüdratsioonist.

caution is advised when trisenox is coadministered with other medicinal products known to cause qt/qtc interval prolongation such as macrolide antibiotics, the antipsychotic thioridazine, or medicinal products known to cause hypokalemia or hypomagnesaemia.
trisenox’i manustamisel koos muude ravimitega, mis teadaolevalt põhjustavad qt/qtc-intervalli pikenemist (nagu makroliid- antibiootikumid, antipsühhootikum tioridasiin) ja ravimitega, mis teadaolevalt põhjustavad hüpokaleemiat või hüpomagneseemiat, on soovitav ettevaatus.