Je was op zoek naar: soxna (Wolof - Estisch)

waaye piyeer weddi ko ne: «soxna si, xawma kooku.»
aga tema salgas ning ütles: „naine, mina teda ei tunne!”

noonu mu teg ko ay loxoom, soxna sa siggi ca saa sa, di màggal yàlla.
ja ta pani oma käed tema peale; ja kohe ajas naine enese sirgeks ja andis jumalale au.

yeesu ne ko: «soxna si, sa ngëm faj na la. demal ci jàmm.»
siis ta ütles naisele: „tütar, sinu usk on sind aidanud, mine rahuga!”

yeesu ne: «soxna si, loo ma bëggal? ndaxte sama waxtu jotagul.»
jeesus ütles talle: „mis sul minuga asja, naine? minu aeg ei ole veel tulnud!”

bi ko yeesu gisee, mu woo ko ne ko: «soxna si, sa feebar deñ na.»
teda nähes kutsus jeesus ta enese juure ja ütles talle: „naine, sa oled lahti oma haigusest!”

mu ñëw nag ci moom, jàpp loxoom, yékkati ko. noonu tàngoor wi daldi wàcc, te soxna si di leen topptoo.
ja ta läks tema juure ja aitas ta üles, kinni hakates ta käest. ja palavik lahkus temast, ja ta ümmardas neid,

njiit nag nii la war a mel: war na ñàkk ŋàññ, yem ci benn soxna, am ay doom yu gëm yu amul baatu gannaaw cig yàqute mbaa déggadi.
kui kuskil leidub laitmatu isik, ühe naise mees, kellel on usklikud lapsed, nõnda et neile ei saa ette heita kõlvatut elu ega kangekaelsust.

léegi nag soxna si, maa ngi lay dénk lii: nun ñépp nanu bëggante, te loolu du dénkaane bu bees, waaye moom lanu jotoon ca njàlbéen ga.
ja nüüd ma palun sind, emand, mitte kui uut käsku sulle kirjutades, vaid sama, mis meil oli algusest alates, et me peame üksteist armastama.

man njiit li maa leen di bind, yaw soxna su tedd si, yaw ak say doom. bëgg naa leen bu wér ci sama xol, jéllale naa sama bopp sax, waaye itam képp ku xam dëgg gi.
vanem äravalitud emandale ja tema lastele, keda ma armastan tões - ja mitte üksi mina, vaid ka kõik, kes on tunnetanud tõe -

bi mu ko defee yeesu woññiku ne ko: «na sa xel dal, soxna si, sa ngëm faj na la.» noonu jigéen ja daldi wér ca saa sa.
aga jeesus pöördus, nägi teda ja ütles: „ole julge, tütar, sinu usk on sind päästnud!” ja naine sai terveks selsamal tunnil.