Você procurou por: ristresistentsust (Estoniano - Dinamarquês )

esineb ristresistentsust teiste makroliididega.
krydsresistens med andre makrolider kan forekomme.

võib esineda ristresistentsust teiste makroliididega.
krydsresistens med andre makrolider kan forekomme.

ristresistentsust on täheldatud kinoloonide klassi siseselt.
krydsresistens er blevet observeret inden for klassen af quinoloner.

võib esineda ristresistentsust pirlimütsiini ja teiste linkoosamiidide või makroliididega.
krydsresistens kan forekomme mellem pirlimycin og andre lincosamider eller makrolider.

hetkel teadaolevate nnrti- de vahel esineb laialdast ristresistentsust.
krydsresistens mellem de for tiden registrerede nnrti’ er er bred.

m184v olemasolu koos y115f mutatsiooniga põhjustab ristresistentsust abakaviiri ja lamivudiini vahel.
tilstedeværelsen af m184v sammen med y115f kan være årsag til krydsresistens mellem abacavir og lamivudin.

streptococcus pyogenese väga resistentsete tüvede puhul esineb ristresistentsust erütromütsiin a- ga.
for streptococcus pyogenes forekommer krydsresistens for high- level erythromycin a resistente stammer.

foskarneti ja tsidofoviiri vahel ei täheldatud ristresistentsust foskarnet - selektiivsete mutantide puhul.
der blev ikke iagttaget krydsresistens mellem foscarnet og cidofovir med foscarnet- selekterede mutanter.

erineva toimemehhanismi tõttu ei esine retapamuliini puhul spetsiifilist ristresistentsust teiste antibakteriaalsete ainete rühmadega.
på grund af retapamulins særlige virkemekanisme er der ikke vist specifik krydsresistens med andre klasser af antibakterielle midler.

täielikku ristresistentsust täheldati indinaviiri ja ritonaviiri vahel; sakvinaviiri ristresistentsus oli erinevate isolaatide puhul erinev.
fuldstændig krydsresistens fandtes mellem indinavir og ritonavir, medens krydsresistens over for saquinavir varierede mellem isolaterne.

vastupidiselt mutatsioonid gp41 aminohapete asetusel 36- 45, mis annavad resistentsuse enfuvirtiidi suhtes, ei oma ristresistentsust teiste retroviirusevastaste ravimite suhtes.
omvendt forventes det ikke, at mutationer i gp41 aminosyrerne 36- 45, som forårsager resistens over for enfuvirtid, vil forårsage resistens over for andre antiretrovirale lægemiddelgrupper.

m184v olemasolu koos k65r mutatsiooniga põhjustab ristresistentsust abakaviiri, tenofoviiri, didanosiini ja lamivudiini vahel ning m184v koos l74v mutatsiooniga põhjustab ristresistentsust abakaviiri, didanosiini ja lamivudiini vahel.
ligeledes kan tilstedeværelsen af m184v sammen med l74v være årsag til krydsresistens mellem abacavir, didanosin og lamivudin.

resistentsusmehhanism( id) nagu kõigi antimikroobsete ainete korral on teatatud vähenenud tundlikkuse ja resistentsuse juhtudest; välistada ei saa ka ristresistentsust teiste ehhinokandiinidega.
resistensmekanisme( r) som med alle antimikrobielle midler er der indberettet tilfælde af reduceret følsomhed, og resistens og krydsresistens med andre echinocandiner kan ikke udelukkes.

viiruse resistentsus in vitro selektsioonil gantsükloviir- resistentsete hcmv isolaatidega, täheldati ristresistentsust gantsükloviiri ja tsidofoviiri vahel hcmv dna polümeraas- geeni puhul, kuid mitte ul97 geeni mutatsioonide puhul.
virus resistens efter in vitro selektion af ganciclovirresistente hcmv- isolater, blev der iagttaget krydsresistens mellem ganciclovir og cidofovir med ganciclovirselekterede mutationer i hcmv dna- polymerase - genet, men ikke med mutationer i ul97- genet.

tänu toimemehhanismile ei esine tsiprofloksatsiinil ristresistentsust teiste oluliste, kuid keemiliselt erinevate ühendite rühmade, nagu näiteks beetalaktaamantibiootikumide, aminoglükosiidide, tetratsükliinide, makroliidide ja polüpeptiidide, sulfoonamiidide, trimetoprimi ja nitrofurantoiiniga.
som et resultat af denne handlingsmekanisme udviser ciprofloxacin ikke krydsresistens med andre vigtige, kemisk forskellige grupper af stoffer, som f. eks. beta- laktam antibiotika, aminoglycosider, tetracycliner, makrolider og polypeptider, sulfonamider, trimethoprim og nitrofurantoin.

(10) söötade teaduskomitee märgib samuti, et peaaegu kõik sigadelt eraldatud tülosiiniresistentsed enterokokid on samaaegselt resistentsed ka erütromütsiini suhtes (tähtis makroliidide hulka kuuluv antibiootikum, mida kasutatakse inimmeditsiinis eeskätt respiratoorsete nakkushaiguste raviks); ta leiab, et kuigi soomes ei ole katsetatud ristresistentsust linkosamiidide ja streptogramiinide suhtes, määravad kirjanduse andmetel enterokokkide resistentsust makroliidide suhtes sageli või enamasti eri erm-geenid, mis samaaegselt määravad ka resistentsust linkosamiidide ja streptogramiin b suhtes; kui makroliidide suhtes resistentsed enterokokid on suure resistentsusega ka streptogramiin b suhtes, tekitab see inimmeditsiinis kliinilisi probleeme; inimmeditsiinis kasutatakse ravi otstarbel kahte linkosamiidi, nimelt linkomütsiini ja klindamütsiini; vankomütsiiniresistentsete enterokokkide vastase viimase abinõuna on inimmeditsiinis kliiniliselt olulised kaks streptogramiini, nimelt pristinamütsiin ja kombineeritud ravim dalfopristiin/kinupristiin;
(10) den videnskabelige komité for foder anfører endvidere, at de isolerede enterokokker i tylosinresistente svin næsten alle samtidig er resistente over for erythromycin, der er et antibiotika af macrolidfamilien, som er vigtigt i humanmedicin, bl.a. ved behandlingen af åndedrætsinfektioner; den konstaterer, at selv om krydsresistensen over for lincosamider og streptograminer ikke er afprøvet af finland, er macrolidresistensen hos enterokokker ifølge litteraturen ofte eller hovedsagelig indkodet af forskellige erm-gener, der således også giver lincosamid- og streptogramin b-resistens; der er her tale om et klinisk problem i humanmedicin, hvis de macrolidresistente enterokokker ligeledes har en betydelig streptogramin b-resistens; to lincosamider anvendes klinisk i humanmedicin, nemlig lincomycin og clindamycin; to streptograminer er klinisk vigtige i humanmedicin i behandlingen som sidste udvej af vancomycinresistente enterokokker, nemlig pristinamycin og kombinationen dalfopristin/quinupristin;