You searched for: põllumajandustoodang (Estniska - Engelska)

põllumajandustoodang
output of agricultural activities

põllumajandustoodang: kogused
output of agricultural activity: quantities

põllumajandustoodang lõikuse hetkel;
agricultural produce at the point of harvest;

peaaegu kogu põllumajandustoodang (ligikaudu 97 %) pärineb väiketaludest.
practically the entire gross agricultural product (approx. 97%) is produced by small farms.

põllumajandustoodang on ettevõtte bioloogiliste varade lõikusel saadud toode.
agricultural produce is the harvested product of the enterprise's biological assets.

1990. aastate jooksul langes põllumajandustoodang umbes poole võrra.
abandonment of national languages has been most rapid among urban dwellers and young people.

praeguste ettepanekute põhjal satuks ohtu euroopa liidu tulevane põllumajandustoodang.
on currently available proposals, future eu agricultural production would be threatened.

tootvad bioloogilised varad ei ole põllumajandustoodang, vaid pigem isetaastuvad varad.
bearer biological assets are not agricultural produce but, rather, are self-regenerating.

töötasud ja loonuspalk (nt eluase, toitlustamine, majutamine, põllumajandustoodang jne);
salaries and wages in kind (e.g. lodging, board, housing, farm produce, etc.),

samal ajal omab strateegilist tähtsust ka kvaliteedipoliitika, kuna peamiselt just selle tõttu kaotab euroopa põllumajandustoodang globaalsel turul oma lisaväärtuse.
at the same time, quality policy is of strategic importance, as it is primarily on this that the added value of european agricultural goods on the global markets rests.

rahvusvahelistel börsidel toiduainetega kauplemise tulemusena on hinnad pidevalt tõusnud ning selle tõttu suurenevad rahvusvaheliste toidukontsernide kasumid järjepanu, põllumajandustoodang ja üleilmsed toiduvarud vähenevad märgatavalt ning alatoitumuse all kannatavate inimeste arv kasvab.
the trading of foodstuffs on international exchanges has resulted in spiralling price increases and, hence, spiralling profits for the food multinationals, a perceptible reduction in rural output and global food reserves and an increase in the number of malnourished people.

see näitab, et kuigi kliimamuutustel võivad olla mõned positiivsed aspektid (nt põllumajandustoodang mõnedes vähestes euroopa osades), on negatiivsed mõjud neist kaugelt suuremad.
this demonstrates that, whilst there may be some positive aspects of climate change (eg agricultural production in some limited parts of europe), these are by far exceeded by negative impacts.

lisaks toiduga kindlustatuse küsimusele tõstatub ka küsimus toidusõltumatusest, mis tähendab rahvaste õigust määratleda ise oma toiduainete- ja põllumajandustoodang, samuti keskkonnasäästlike kaubanduspoliitikate ja -tavade edendamise teema.
beyond the notion of food security, there is the question of food sovereignty, namely the rights of people to define their own food and agriculture production, and the promotion of ecologically sustainable trade policies and practices.

kuna viimased kajastatakse üldjuhul nullmääraga, kirjendatakse seega kogu põllumajandustoodang (erandiks on nende üksuste toodang, kus põllumajanduslik tegevus on seotud üksnes vaba aja veetmisega vt 1.24).
as these by convention are deemed to be zero, all agricultural output is recorded (with the exception of the output of units for which the agricultural activity represents solely a leisure activity cf. 1.24).

vaatlusalused meetmed, mida rahastatakse veneto maakonna vahenditest, soodustavad teatud ettevõtteid ja teatud ettevõtjaid (põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise ettevõtteid) ja võivad mõjutada kaubandust, kuna itaalia põllumajandustoodang moodustab umbes 14,07 % euroopa põllumajandustoodangust.
the measures in question, financed by the region of veneto, favour certain undertakings and certain operators (undertakings processing and marketing agricultural products) and may affect trade, since italy accounts for 14,07 % of european agricultural production.