You searched for: seonduvuse (Estniska - Engelska)

hüdroksükarbamiidi valkudega seonduvuse ulatus ei ole teada.
the extent of protein binding of hydroxycarbamide is unknown.

nende kahe grupi vahel ei täheldatud erinevust plasmavalkudele seonduvuse vahel.
no difference was observed in the plasma protein binding between the two groups.

in vitro ei vähenenud plasmavalkudega seonduvuse ulatus neeru- või maksakahjustusega uuritavatel.
there was no decrease in the extent of in vitro plasma protein binding in subjects with renal or hepatic impairment.

in vitro retseptori seonduvuse uuringud on näidanud mõõdetavat afiinsust vaid h1- retseptorite suhtes.
in vitro receptor binding studies have shown no measurable affinity for other than h1- receptors.

pärast pidevat üks kord päevas manustamist on vismodegiibi farmakokineetika mittelineaarne küllastuva imendumise ja küllastuva valkudega seonduvuse tõttu.
after continuous once-daily dosing, the pharmacokinetics of vismodegib appears to be nonlinear due to saturable absorption and saturable protein binding.

valkudega seonduvuse mõõduka vähenemise tõttu neeruhaiguse korral ei muutunud neerukahjustusega patsientidel oluliselt farmakoloogiliselt aktiivse vaba aprepitandi auc tervete isikutega võrreldes.
due to modest decreases in protein binding of aprepitant in patients with renal disease, the auc of pharmacologically active unbound aprepitant was not significantly affected in patients with renal impairment compared with healthy subjects.

valguga seonduvuse uuringud on näidanud, et tipranaviiri viirusevastane aktiivsus väheneb keskmiselt 3,75-kordselt inimseerumi keskkonnas.
protein binding studies have shown that the antiviral activity of tipranavir decreases on average 3.75- fold in conditions where human serum is present.

võrreldes tervetega, ei muutu neerukahjustusega patsientidel oluliselt farmakoloogiliselt aktiivse vaba ravimi auc, aprepitandi valkudega seonduvuse mõõduka vähenemise tõttu neeruhaigusega patsientidel.
due to modest decreases in protein binding of aprepitant in patients with renal disease, the auc of pharmacologically active unbound aprepitant was not significantly affected in patients with renal impairment compared with healthy subjects.

in vitro plasmavalkudega seonduvuse uuringute andmetel seondub abakaviir terapeutiliste kontsentratsioonide korral inimese plasmavalkudega vähesel või mõõdukal määral (ca 49 %).
plasma protein binding studies in vitro indicate that abacavir binds only low to moderately (~ 49 %) to human plasma proteins at therapeutic concentrations.

eliminatsioon omalizumabi eliminatsioon hõlmab igg kliirensi protsesse, samuti kliirensit spetsiifilise seonduvuse ja komplekside moodustumise kaudu sihtmärk- ligandi ige- ga.
10 elimination clearance of omalizumab involves igg clearance processes as well as clearance via specific binding and complex formation with its target ligand, ige.

bortesomiibi kontsentratsioonide vahemikus 0,01...1,0 μg/ml korral on aine in vitro seonduvuse alusel seonduvus plasmavalkudega keskmiselt 82,9%.
over a bortezomib concentration range of 0.01 to 1.0 μg/ml, the in vitro protein binding averaged 82.9% in human plasma.

püsitingimustes, annustamisskeemi korral 400/100 mg kaletra’t kaks korda ööpäevas, jääb lopinaviiri valkudega seonduvuse määr konstantseks ning selles osas ei ole erinevusi tervetel vabatahtlikel ja hiv infektsiooniga patsientidel.
at steady state, lopinavir protein binding remains constant over the range of observed concentrations after 400/100 mg kaletra twice daily, and is similar between healthy volunteers and hiv-positive patients.

püsitingimustes, annustamisskeemi korral 400/100 mg lopinaviiri/ritonaviiri kaks korda ööpäevas, jääb lopinaviiri valkudega seonduvuse määr konstantseks ning selles osas ei ole erinevusi tervetel vabatahtlikel ja hiv infektsiooniga patsientidel.
at steady state, lopinavir protein binding remains constant over the range of observed concentrations after 400/100 mg lopinavir/ritonavir twice daily, and is similar between healthy volunteers and hiv-positive patients.

0,45 ± 0,26 mikrogrammi/ml, mis annab inhibitoorsuse suhtarvuks ~10 (suhe cbaas: metsikut tüüpi hiv-1 viiruse valguga seonduvuse suhtes korrigeeritud ic95).
23 ± 7.5 µg•h/ml, and 0.45 ± 0.26 µg/ml for elvitegravir, which provides inhibitory quotient of ~ 10 (ratio of ctrough: protein binding-adjusted ic95 for wild-type hiv-1 virus).