You searched for: ühiskondlikuks (Estniska - Slovenska)

seda nimetan ma ühiskondlikuks tööks.
zdaj! to so javna dela.

telemaatika majanduslikuks ja ühiskondlikuks arenguks;
telematika v gospodarskem in družbenem razvoju;

ma ei ole see, keda sina kutsuks ühiskondlikuks liblikaks.
nisem najbolj družaben.

- võib-olla mitte just täpselt, kuid see on ühiskondlikuks hüvanguks.
- no, gre za dobrobit javnosti.

viimastel aegadel on sellised asutused nagu grand budapest muutunud mõne harva erandiga ühiskondlikuks omandiks.
zadnja leta so take posesti, kot je grand budapest, z nekaj redkimi izjemami postale družbena last.

b) siseveelaev – laevatatavatel siseveeteedel kaubaveoks või ühiskondlikuks sõitjateveoks ette nähtud ujuvvahend;
(b) "plovilo za plovbo po celinskih plovnih poteh" pomeni plavajoče plovilo, namenjeno za prevoz blaga ali javni prevoz potnikov po celinskih plovnih poteh;

sport pakub ka huvitavaid võimalusi noortele ühiskondlikuks tegevuseks ning ta võib aidata hoida inimesi eemal kuritegevusest.
Šport zagotavlja tudi privlačne možnosti za prizadevanje in vključevanje mladih v družbo in lahko pozitivno vpliva na ljudi, da ne zaidejo v prestopništvo.

partnerid avaldavad lõpuks üksteisele usaldust ja kutsuvad üles ühiskondlikuks tegevuseks, et ajendada tegutsema ka avalikku sektorit ja kodanikuühiskonda.
dejstvo, da so se različne strani odločile izmenjati mnenja odprto in spoštljivo, je lahko za javnost pomirjajoče, čeprav le simbolično in začasno.

nüüd on see mandunud ühiskondlikuks klubiks igavlevatele miljonäridele ja kuulsustele, kes kasutavad selle kohtumisi vabandusena, et oma rahuldada seksuaalseid isusid.
danes se je izrodil v klub za zdolgočasene bogataše in slavne osebnosti, ki srečanja izrabljajo za potešitev ugasle spolne sle.

4.5.2 eluaegse õppimise vajadus puudutab aga ka neid inimesi, kes tööelus enam ei osale. ka nendel peaks olema võimalik edasi areneda isiklikuks ja ühiskondlikuks hüvanguks.
4.5.2 nujnost učenja skozi vse življenje pa zadeva tudi ljudi, ki se niso več udeleženi v poklicnem življenju. tudi oni morajo imeti možnost, da se razvijajo v osebno korist in v korist družbe.

asjakohane töökogemus võib kaasa aidata selleks, et valmistada noori ette täiskasvanu töö-ja ühiskondlikuks eluks, tingimusel et välditakse nende ohutuse, tervise ja arengu kahjustamist;
ker lahko ustrezne delovne izkušnje prispevajo k pripravi mladih ljudi na odraslo delovno in družbeno življenje, pod pogojem, da se prepreči vsaka škoda, povezana z njihovo varnostjo, zdravjem in razvojem;

valdkondadevahelisi küsimusi, mille soovituslik loetelu on toodud artiklis 14, edendatakse kolme prioriteedi erieesmärkide vahel niivõrd, kuivõrd on vaja arendada uusi teadmisi, võtmepädevusi ja suuri tehnoloogilisi saavutusi, samuti muutes teadmised majanduslikuks ja ühiskondlikuks väärtuseks.
medsektorska vprašanja, katerih okvirni seznam je v členu 14, se bodo spodbujala v okviru posebnih ciljev treh prednostnih nalog, kakor ukrepi, potrebni za razvoj novega znanja, ključnih kompetenc in glavnih tehnoloških prebojev ter za pretvorbo znanja v gospodarsko in družbeno vrednost.

2.1 rahvastikustruktuuri demograafiline muutus on üheaegselt üks suurtest ajaloolistest saavutustest ning meie aja päevakajaline väljakutse. kunagi varem pole terved põlvkonnad õigustatult nagu täna saanud loota ja oodata pikki aastaid haarava vanaduspõlve kogemist. see hiljuti lisandunud elufaas annab mitmelaadseid positiivseid võimalusi elu kujundamiseks, ent püstitab ka täiesti uudseid isiklikke ja ühiskondlikke ülesandeid. enamikes euroopa maades omavad paljud vanemad inimesed piisavat sissetulekut ja vajaminevaid füüsilisi ja kognitiivseid võimeid kujundamaks lisandunud eluaastaid iseseisvalt ja rahuldustundega. sellest tulenevad uued võimalused majanduslikuks ja ühiskondlikuks arenguks. kasvava vanadusega kasvab aga samuti füüsiliste, sensoorsete ja kognitiivsete võimete kahanemise ning seega funktsionaalsete piirangute risk. lisaks leidub ühiskonnas rühmi, kes ei oma piisavalt materiaalseid, sotsiaalseid ja personaalseid ressursse, võimaldamaks väärikat vananemist. viimane käib eelkõige suure hulga üksi elavate vanade naiste kohta. ka euroopa riikide vahel valitsevad selles punktis suured erinevused. lisaks osutuvad kõikides maades vanusestruktuuri nihete tõttu vajalikuks olemasolevate vahendite ümberjaotamine ja tervishoiu-ja sotsiaaltagatiste süsteemide kohandamine. rahvastiku vananemine puudutab – kui ka ajas veidi erinevalt kulgedes – kõiki euroopa liidu riike. emsk aastate 2000-2002 tegevuste aruandes kirjutab president (lk 69):
2.1 demografske spremembe strukture prebivalstva predstavljajo velik zgodovinski uspeh in hkrati aktualen izziv današnjega časa. nikoli poprej niso celotne generacije tako upravičeno kot danes upale in pričakovale, da bodo doživele življenjsko obdobje starosti, ki bo trajalo veliko let. na novo nastalo življenjsko obdobje ponuja raznovrstne pozitivne razvojne možnosti, posamezniku in družbi pa tudi zastavlja čisto nove naloge. v večini evropskih držav starejše prebivalstvo razpolaga z zadostnimi dohodki in potrebnimi fizičnimi in spoznavnimi zmožnostmi za samostojno in zadovoljivo izoblikovanje pridobljenih let. pri tem se pojavljajo nove možnosti za gospodarski in družbeni razvoj. z naraščajočo starostjo pa se povečuje tudi tveganje pojemajočih fizičnih, čutnih in miselnih sposobnosti in s tem funkcionalnih omejitev. poleg tega obstajajo v družbi skupine, ki nimajo zadostnih materialnih, socialnih in osebnih virov za dostojanstveno staranje. slednje velja zlasti za veliko število starejših, samskih žensk. glede na to obstajajo tudi velike razlike med evropskimi državami. poleg tega je zaradi zamika starostne strukture v vseh državah potrebna prerazdelitev obstoječih sredstev in prilagoditev sistemov zdravstvenega in socialnega varstva. staranje prebivalstva je tema – pa čeprav z nekoliko različnim časovnim potekom – vseh držav evropske unije. v svojem poročilu o dejavnosti evropskega ekonomsko-socialnega odbora je predsednik zapisal sledeče (stran 69):