Şunu aradınız:: taaveti (Estonca - Maori)

sest teile on täna taaveti linnas sündinud
nonaianei hoki i whanau ai he kaiwhakaora mo koutou i te pa o rawiri, ara a te karaiti, te ariki

ning on meile äratanud päästesarve taaveti, oma sulase kojast
kua whakaarahia ake e ia he haona whakaora mo tatou, i roto i te whare o rawiri, o tana pononga

aga ta ütles neile: „kuidas üteldakse kristus olevat taaveti poeg,
na ka mea ia ki a ratou, na te aha ratou i mea ai he tama na rawiri a te karaiti

ja kõik rahvas hämmastus ning ütles: „kas see vahest ei ole taaveti poeg?”
a ka ohomauri te mano katoa, ka mea, ehara ianei tenei i te tama a rawiri

see oli melea, see oli menna, see oli matata, see oli naatani, see oli taaveti,
tama a merea, tama a menana, tama a matata, tama a natana, tama a rawiri

eks kiri ütle, et kristus tuleb taaveti soost ja petlemast, alevist, kust oli taavet?”
kahore koia te karaipiture i mea, e puta mai a te karaiti i te uri o rawiri, i peterehema, i te kainga i noho ai a rawiri

neitsi juure, kes oli kihlatud joosepi-nimelise mehega taaveti soost. ja neitsi nimi oli maarja.
ki tetahi wahine i taumautia ma tetahi tangata, ko hohepa te ingoa, no te whare o rawiri; ko te ingoa o te wahine ko meri

siis läks ka joosep galileast naatsareti linnast üles juudamaale taaveti linna, mida hüütakse petlemaks, sest ta oli pärit taaveti kojast ning soost,
i haere atu ano a hohepa i kariri, i te pa, i nahareta, ki huria, ki te pa o rawiri, ko peterehema te ingoa: no te mea no te whare ia, no te kawei o rawiri

kes oled püha vaimu läbi oma sulase taaveti suu kaudu öelnud: „miks paganad möllavad ja rahvad mõtlevad tühja?
nau te kupu i korerotia e te wairua tapu, na te mangai o to matou matua, o tau pononga, o rawiri, he aha ka nana ai nga tauiwi, ka whakaaro horihori ai nga iwi

kui jeesus sealt edasi läks, järgis teda kaks pimedat, karjudes ning üteldes: „taaveti poeg, halasta meie peale!”
a, i a ihu e haere atu ana i reira, tokorua nga matapo i aru i a ia, ka karanga ake, ka mea, e te tama a rawiri, kia aroha ki a maua

aga rahvas sõitles neid, et nad vait jääksid. kuid nad kisendasid veel enam: „issand, taaveti poeg, halasta meie peale!”
a i riria raua e te mano kia noho puku: heoi rahi ake ta raua karanga, ka mea, kia aroha ki a maua, e te ariki, e te tama a rawiri

ja kui ta kuulis, et jeesus naatsaretlane on seal, hakkas ta kisendama ja ütlema: „jeesus, taaveti poeg, halasta minu peale!”
a, i tona rongonga ko ihu o nahareta tena, ka anga ia ka karanga, ka mea, e ihu, e te tama a rawiri, kia aroha ki ahau

aga kui ülempreestrid ja kirjatundjad nägid neid imesid, mida ta tegi, ja poisse, kes pühakojas hüüdsid: „hoosianna taaveti pojale!” sai nende meel pahaseks
no te kitenga ia o nga tohunga nui, o nga karaipi i nga mea whakamiharo i meatia e ia, i nga tamariki hoki e karanga ana i te temepara, e mea ana, ohana ki te tama a rawiri; ka riri ratou

aga rahvahulgad, kes ees ja taga käisid, hüüdsid: „hoosianna taaveti pojale! Õnnistatud olgu, kes tuleb issanda nimel! hoosianna kõrges!”
ko nga mano i haere i mua, me te hunga i haere i muri, kei te karanga, kei te mea, ohana ki te tama a rawiri: ka whakapaingia tenei e haere mai nei i runga i te ingoa o te ariki; ohana i runga rawa