Sie suchten nach: ndigal (Wolof - Estnisch)

noonu pilaat joxe ndigal, ñu dóor yeesu ay yar.
siis pilaatus võttis jeesuse ja laskis teda rooskadega peksta.

«kilifa gi, ban ndigal moo gën a màgg ci yoonu musaa?»
„Õpetaja, missugune käsk on suur käsuõpetuses?”

te jox na nu ndigal lii: ku bëgg yàlla, nga bëgg sa mbokk.
ja meil on temalt see käsk, et kes armastab jumalat, see armastab ka oma venda.

li surga ba topp ndigal, ndax tax na mu yelloo ngërëm? déedéet.
kas ta seda sulast tänab, et see tegi, mida kästi?

te fas yéene nanoo jubbanti képp ku déggadi, bés bu seen dégg ndigal matee.
ja olles valmis nuhtlema k

ca jamono jooja buur bu mag bu ñuy wax ogust joxe ndigal ne, na ñépp binduji.
neil päevil sündis, et keiser augustus andis käsu üles kirjutada kogu maailm.

bind naa mbooloo mi bataaxel, waaye jotref, mi bëgg noot ñépp, du dégg sunu ndigal.
ma kirjutasin mõne sõna kogudusele; kuid diotrefes, kes nende seas püüab olla ülem, ei võta meid vastu.

Ñiy topp ndigal lii nag, na yàlla wàcce jàmm ak yërmande ci ñoom, ak ci israyilu yàlla.
ja kõigile, kes käivad seda juhtnööri mööda, neile olgu rahu ja halastus, ja ka jumala iisraelile!

ndaxte sàmm yoon wi taxul kenn jub ci kanam yàlla; solob ndigal yi daal mooy wone bàkkaar.
sellepärast et käsu tegudest ei mõisteta õigeks ühtki liha tema ees; sest käsu kaudu tuleb patu tundmine.

gannaaw jot na ndigal loolu nag, mu sànni leen ca néeg ba gën a ruqu ci biir kaso ba, jéng seeni tànk.
niisuguse kange käsu saanud, heitis ta nad kõige kindlamasse vangihoonesse ja pani nende jalad pakku.

ndaxte ñu xam yoon wu jub wi, ba noppi dëddu ndigal lu sell li ñu déggoon, bañoon koo xam moo gënoon ci ñoom.
sest neil oleks parem, et õiguse tee oleks jäänud neile tundmatuks, kui seda tundes ära pöörduda käsust, mis neile on antud.

bi may tollu ci ndigal yi, mënuma leen a sant, ndaxte seeni ndaje loraange lañuy jur, waaye du njariñ.
aga seda käskides ma ei kiida seda, et te tulete kokku mitte paremuseks vaid pahemuseks.

ndaxte yoon wépp, ndigal lii a ko tënk: «nanga bëgg sa moroom, ni nga bëgge sa bopp.»
sest kõik käsk on täidetud ühes sõnas, nimelt selles: „armasta oma ligimest nagu iseennast!”

mu daldi yónni nag xarekat, jox ko ndigal, mu indil ko boppu yaxya. waa ji dem, dagg boppu yaxya ca kaso ba,
ja kuningas läkitas kohe valvuri ja käskis tuua tema pea.

bi ñu àndee ak man ba fii nag, randaluma mbir mi, waaye ca ëllëg sa sax toog naa ca àttekaay ba, joxe ndigal, ñu indi nit kooku.
kui nad nüüd siia kokku tulid, siis ma viivitamata istusin järgmisel päeval kohtujärjele ja käskisin mehe ette tuua.

Ñi séy nag, maa ngi leen di jox ndigal lii --boroom bi moo ko waxoon, du man — jigéen ju séy warul a teqalikoo ak jëkkëram.
aga abielulistele ei käsi mina, vaid issand, et naine ärgu mingu mehest lahku.

waaye seen dégg ndigal bir na ñépp, ba sama xol sedd lool ci yéen. teewul nag damaa bëgg ngeen am xam-xam bu leer ci lu baax, te bañ a laal dara ci lu bon.
sest teie sõnakuulmine on saanud kõigile teatavaks; seepärast ma rõõmustun teist, kuid tahan, et teie oleksite targad heale, aga kohtlased pahale.

simoŋ tontu ko ne: «kilifa gi, coono lanu fanaane biig te jàppunu dara. waaye nag dinaa ko sànni ci sa ndigal.»
siimon vastas ning ütles temale: „

waaye kuy gëstu yoonu yàlla, wi mat tey goreel --waxuma ki dégg, ba noppi fàtte, waaye kiy jëfe ndigal — kooku barkeel na ci kaw jëfam.
aga kes vabaduse täiusliku käsu sisse kummardades on vaadanud ja jääb selle juurde, ei ole unustav kuulja, vaid on teo tegija; see on õnnis oma tegemises.

aristàrk mi nekk ak man ci kaso bi, mu ngi leen di nuyu, moom ak màrk rakku barnabas. jot ngeen ay ndigal ci mbirum màrk: bu ñëwee ci yéen, teral-leen ko.
teile saadab tervisi aristarhos, mu vangiseltsiline, ja markus, barnabase õepoeg, kelle kohta te juba olete saanud juhatusi, et kui ta tuleb teie juurde, te võtaksite ta vastu.