Je was op zoek naar: jakovu (Servisch - Estisch)

i zatrudne vala, i rodi jakovu sina.
ja billa sai käima peale ning tõi jaakobile poja ilmale.

i rodi zelfa robinja lijina jakovu sina;
ja silpa, lea ümmardaja, tõi jaakobile poja ilmale

i zatrudne lija opet, i rodi jakovu šestog sina;
ja lea sai taas käima peale ja tõi jaakobile kuuenda poja ilmale.

a faraon reèe jakovu: koliko ti ima godina?
ja vaarao küsis jaakobilt: „kui palju sul eluaastaid on?”

i dade jakovu sinu svom u ruke jelo i hleb što zgotovi.
siis ta andis maitsva roa ja leiva, mille ta oli valmistanud, oma poja jaakobi kätte,

a emor otac sihemov izidje k jakovu da se razgovori s njim.
ja hamor, sekemi isa, läks jaakobi juurde, et temaga rääkida.

to su sinovi rahiljini što se rodiše jakovu, svega èetrnaest duša.
need olid raaheli pojad, kes jaakobile sündisid, ühtekokku neliteist hinge.

a sutradan otide pavle s nama k jakovu, i dodjoše sve starešine.
järgmisel päeval läks paulus meiega jakoobuse juurde. ja kõik vanemad tulid sinna.

tako se vratiše iz misira, i dodjoše u zemlju hanansku k jakovu ocu svom.
ja nad läksid ära egiptusest ning tulid kaananimaale oma isa jaakobi juurde.

a lija videvši gde presta radjati uze zelfu robinju svoju i dade je jakovu za ženu.
kui lea nägi, et ta oli lakanud sünnitamast, siis ta võttis oma ümmardaja silpa ja andis selle jaakobile naiseks.

tada reèe isak jakovu: hodi bliže, sine da te opipam jesi li sin moj isav ili ne.
siis iisak ütles jaakobile: „tule ometi ligemale, et ma sind käega katsun, mu poeg, kas sa oled mu poeg eesav või mitte?”

i javi se bog jakovu opet, pošto izidje iz padan-arama, i blagoslovi ga,
ja jumal ilmutas ennast taas jaakobile, kui see mesopotaamiast tuli, ja õnnistas teda.

to su sinovi zelfe, koju dade lavan liji kæeri svojoj, i ona ih rodi jakovu, šesnaest duša.
need olid silpa pojad, kelle laaban andis oma tütrele leale ja kes tõi need jaakobile ilmale, kuusteist hinge.

to su sinovi vale, koju dade lavan rahilji kæeri svojoj i ona ih rodi jakovu; svega sedam duša.
need olid billa pojad, kelle laaban andis oma tütrele raahelile ja kes tõi need jaakobile ilmale, ühtekokku seitse hinge.

a jakov reèe: zakuni mi se danas. i on mu se zakle; tako prodade svoje prvenaštvo jakovu.
siis ütles jaakob: „vannu mulle enne!” ja ta vandus temale ning müüs oma esmasünniõiguse jaakobile.

i javiše jakovu i rekoše: evo sin tvoj josif ide k tebi. a izrailj se okrepi, te sede na postelji svojoj.
ja jaakobile anti teada ning öeldi: „näe, su poeg joosep tuleb sinu juurde!” iisrael võttis siis jõu kokku ning tõusis voodis istukile.

a reveka reèe jakovu, sinu svom govoreæi: gle, èuh oca tvog gde govori s isavom, bratom tvojim i reèe:
siis rääkis rebeka oma poja jaakobiga, öeldes: „vaata, ma kuulsin su isa rääkivat su venna eesaviga ja ütlevat:

i kad vide da ga ne može svladati, udari ga po zglavku u stegnu, te se jakovu išèaši stegno iz zglavka, kad se èovek rvaše s njim.
aga jaakob ise jäi üksinda maha. siis heitles üks mees temaga, kuni hakkas koitma!

i dadoše jakovu sve bogove tudje koji behu u njihovim rukama, i oboce, koje imahu u ušima; i jakov ih zakopa pod hrastom kod sihema.
siis nad andsid jaakobile kõik nende käes olevad võõrad jumalad ja kõrvarõngad, mis neil kõrvus olid, ja jaakob mattis need maha ühe sekemi ligidal oleva tamme alla.

proklet da je gnev njihov, što beše nagao, i ljutina njihova, što beše žestoka; razdeliæu ih po jakovu, i rasuæu ih po izrailju.
olgu neetud nende kange viha ja nende range raev! ma jaotan nad jaakobis ja hajutan iisraelis!