Şunu aradınız:: haora (Maori - Estonca)

i haora
viimase tunni jooksul

tērā rima haora
viie tunni eest

na ko te toru tera o nga haora, a ka ripekatia ia e ratou
ent see oli kolmas tund, kui nad ta risti l

i haere ano ia i te ono, i te iwa o nga haora, a pera ana ano
ja nad läksid ära. taas läks ta välja kuuendal ja üheksandal tunnil ja tegi nõndasamuti.

me i reira ka haere atu a panapa ki tarahu, ki te rapu i a haora
siis ta läks tarsosesse saulust otsima, ja kui ta tema leidis, tõi ta tema antiookiasse.

a ka rite te haora, ka noho ia, ratou ko nga apotoro kotahi tekau ma rua
ja kui tund kätte j

pera ana hoki ratou, tukua atu ana ki nga kaumatua ma te ringa o panapa raua ko haora
seda nad tegidki ja saatsid annid vanemate kätte barnabase ja sauluse käe läbi.

na ka kai ia, ka whai kaha. na noho ana a haora ki nga akonga i ramahiku mo etahi ra
ja kui ta oli leiba võtnud, sai ta jälle tugevaks. siis ta jäi mõneks päevaks jüngrite sekka damaskusesse,

kia mataara rapea; e kore hoki koutou e mohio ki te haora e puta mai ai to koutou ariki
siis valvake, sest te ei tea, mil päeval teie issand tuleb!

kia tatanga ra koutou: no te mea e puta mai te tama a te tangata i te haora e kore ai koutou e mahara
olge siis ka teie valmis, sest inimese poeg tuleb tunnil, mil te ei arvagi!”

na kia mataara hoki koutou: no te mea ka puta mai te tama a te tangata i te haora e kore ai koutou e mahara
sellepärast olge teiegi valmis, sest inimese poeg tuleb tunnil, mil te ei arva!

kia mataara rapea koutou, e kore hoki koutou e mohio ki te ra, ki te haora, e puta mai ai te tama a te tangata
seepärast valvake, sest te ei tea päeva ega tundi!

a i whai ratou kia hopukia ia: otiia kihai i pa te ringa o tetahi ki a ia, kahore hoki tona haora i taka noa
siis nad püüdsid teda kinni võtta, aga ükski ei pistnud kätt tema külge, sest tema tund ei olnud veel tulnud.

a ka hoki a panapa raua ko haora i hiruharama, i te otinga o ta raua mahi, ka mauria a hoani, ko te rua nei o ona ingoa ko maka
ja barnabas ja saulus tulid tagasi jeruusalemmast, kui nad olid täitnud oma ülesande, ning võtsid enestega ühes ka johannese, keda hüüti lisanimega markuseks.

a hinga ana ia ki te whenua, ka rongo ake i tetahi reo e mea ana ki a ia, e haora, e haora, he aha tau e whakatoi nei i ahau
ja ta kukkus maha maa peale ning kuulis üht häält temale ütlevat: „saul, saul, miks sa mind taga kiusad?”

a, i a ratou e karakia ana ki te ariki, e nohopuku ana, ka mea te wairua tapu, motuhia mai ki ahau a panapa raua ko haora ki te mahi i karangatia ai raua e ahau
kui need issandat teenisid ja paastusid, ütles püha vaim: „eraldage mulle barnabas ja saulus tööle, milleks mina nad olen kutsunud!”

ka maka ia e ratou ki waho o te pa, a akina ana ki te kohatu: ko nga kaititiro i whakatakoto i o ratou kakahu ki nga waewae o tetahi taitama, ko haora te ingoa
ning lükkasid ta linnast välja ja viskasid teda kividega. ja tunnistajad panid oma riided maha ühe noore mehe jalgade ette, kelle nimi oli saulus.

ka mea ia ki a raua, haere mai kia kite. haere ana raua, a ka kite i tona wahi i noho ai, a noho ana i a ia i taua ra: ko te tekau hoki ia o nga haora
ta ütles neile: „tulge ja vaadake!” nad tulidki ja nägid, kus ta asus, ja nad jäid tema juure selle päeva. see oli arvata kümnes tund.

ka tu mai ratou i tawhiti i te wehi ki tona whakamamae, ka mea, aue, aue, te pa nui, papurona, te pa kaha! kua tae mai hoki tou whakawa i te haora kotahi
hirmu pärast tema piina ees kaugel seistes ning öeldes: „häda, häda, baabülon, sa suur linn, sa vägev linn, sest ühe silmapilguga on su kohus tulnud!”

kotahi tonu hoki te haora a moti rawa iho taua taonga nui. na ko nga rangatira kaipuke katoa, ko te hunga katoa e rere ana ra te kaipuke ki ia wahi, ko nga kaiwhakatere kaipuke, me te hunga katoa ano kei te moana a ratou mahi, tu mai ana ratou i tawhiti
ja kõik tüürimehed ja kõik rannasõidu-laevnikud ja meremehed ja kõik, kes merel sõidavad, seisid eemal