Sie suchten nach: rebecca (Latein - Estnisch)

quae ambae offenderant animum isaac et rebecca
aga need olid meelehärmiks iisakile ja rebekale.

rebecca quoque conspecto isaac descendit de camel
kui rebeka oma silmad üles tõstis ja nägi iisakit, siis ta laskus kaameli seljast

quod cum audisset rebecca et ille abisset in agrum ut iussionem patris explere
aga rebeka kuulis, kui iisak rääkis oma poja eesaviga. ja kui eesav oli läinud väljale küttima ja jahisaaki tooma,

non solum autem sed et rebecca ex uno concubitum habens isaac patre nostr
aga mitte ainult temaga, vaid ka rebekaga oli samane lugu, kui ta ühest, see on meie esiisast iisakist, sai käima peale.

habebat autem rebecca fratrem nomine laban qui festinus egressus est ad hominem ubi erat fon
ja rebekal oli vend, laaban nimi; ja laaban jooksis välja, mehe juurde allikale.

igitur rebecca et puellae illius ascensis camelis secutae sunt virum qui festinus revertebatur ad dominum suu
siis rebeka ja tema tüdrukud tõusid, istusid kaamelite selga ning järgnesid mehele. nõnda võttis sulane rebeka ja läks.

en rebecca coram te est tolle eam et proficiscere et sit uxor filii domini tui sicut locutus est dominu
vaata, rebeka on su ees, võta tema ja mine! saagu ta naiseks su isanda pojale, nõnda nagu issand on öelnud!”

cumque pertransissent dies plurimi et ibi demoraretur prospiciens abimelech palestinorum rex per fenestram vidit eum iocantem cum rebecca uxore su
aga kui ta seal pikemat aega oli viibinud, vaatas abimelek, vilistide kuningas, kord aknast välja ja nägi, et vaata, iisak kallistas oma naist rebekat!

dixit quoque rebecca ad isaac taedet me vitae meae propter filias heth si acceperit iacob uxorem de stirpe huius terrae nolo viver
ja rebeka ütles iisakile: „ma olen elust tüdinud hetiiditaride pärast. kui jaakob võtab naise hetiiditaride hulgast, selle maa tütreist, niisuguse nagu need, mis elu mul siis on?”

dum haec mecum tacitus volverem apparuit rebecca veniens cum hydria quam portabat in scapula descenditque ad fontem et hausit aquam et aio ad eam da mihi paululum biber
veel enne kui olin kõneluse iseenesega lõpetanud, vaata, siis tuli rebeka, kruus õlal, ja läks alla allika juurde ning ammutas vett. ja ma ütlesin temale: anna mulle juua!